Tunnen, et mul ikka nii veab, kui töö mind taaskord tuttavate nägude juurde viib. Aasta-aastalt on muutunud paljugi, lapsed sirguvad, omavad pildistamisest julgemaid ideid, soove ja kohti. Sedasi saab iga kord erinev 🙂
Neil oli aga tutikas kodanik majas, kelle ümber põimisime uue loo ja uued pildiseeriad.
Õues oli nii palav, et paljad beebipildid sai väljas seina taustal tehtud. Kummutis hoitakse aga mütse ja salle, varsti saab poiss ise oma õuest korjatud noosi sinna sahtlinurka poetada.
Varstijällekohtumiseni!
🙂