Kui varasematest külastustest tuttav tüdruk saab kolm aastat vanaks ning stuudios trotsi näitab, võin seda isegi komplimendina võtta, või kuidas?
Ega ma papist pole, ikka pisut kohkusin, kuid siis sai käiku lastud oma kogemusbaasil nõksud ja meenutatud, et selliseid tujusid näidatakse reeglina valitud publikule..ja tihti põhjusel, et tuntakse end mugavamalt.
Perel oli ka uus liige juures..ülisõbralik ja pehme karvaga pisike kutsa – minugi väike salaunistus 🙂
Tema seltsis sai neid pilte kohe eriti ilmekaid ja nagu juba ema ise ütles oma tüdruku kohta – eale iseloomulikud mälestused 🙂
Kui ma siia blogisse pilte valin, siis väga tihti juurdlen, et kui need pisikesed tüdrukud ka ise kunagi suurteks sirguvad, siis millised pildid nad ise sellest galeriist endale seinale prindiksid?
Taaskord suur tänu Teile tulemast!