Ma saan end pidada õnnelikuks juba seetõttu, et üllatusi fototöödes paisatakse ette ikka omajagu. Kuivõrd särama lööb silmad “destination wedding” pakkumine ehk pulmapäev välismaal? Möödunud kevadel oleks seda võinud näha. Pulm Itaalias, külalisi poolsada….ohooo, Itaalias?!
Ma veeretasin hirmu- ja elevusmõtteid mitmeid ja mitmeid kordi, kuid üks hetk lihtsalt sai otsustatud – kuna juulikuus oli niikuinii planeeritud pisipuhkus, siis võtan pere ka kaasa ning lendangi Itaaliasse pulma pildistama 🙂
Pruudiga rääkisime juba Eestis nii pulma kui Itaalia kohta ning mingi hetk oligi mul prinditud piletid, värsked passid ning kohvrid pakitud.
Kohale jõudsime mitmeid päevi varem, saime rahulikult sisse elada, teismoodi palavusega harjuda ning pisut ringigi reisida. Peigmehega kohtudes sai üle täpsustatud ka täpsem liikumine ja plaanid pulmapäevaks ning võiski ettevõtmine alata.
Vahetult enne meie jõudmist oli Itaalias juba üks kuumalaine üle käinud ning mind mitmeid kordi lohutati, et hullem on möödas. Kas siis lisaks närvitsemisest või kuidas, päris pulmapäev tundus minu jaoks erakordselt palav. Kirikusse sõiduks korjas peale mind pruudi sõbra pere, sain justkui kosutust autokonditsioneerist, kui me ära eksisime ning vaid filmis nähtud ekstreemseid küla-mägiteid uitasime (autos istudes tundus kohati tõus suisa püstloodis olevat). Rahu, ainult rahu..otse või ringiga..kohale me saime.
Laulatus oli üks südamlikumaid ja osavõtlikkumaid, mida seni näinud olin. Kirikus laulmine võttis tummaks..ka sõnu mõistmata oli lauljaid jälgides laulu sõnum teada. Ammulisui kogu asja jälgivaid lapsi silmates tundsin end nendega samal lainel olevana – tundes hämmastust, põnevust ja aukartust.
Kirjed raamatusse tehtud, ootas pruutpaari väljudes külalistelt õnnistuste ja õnnitluste laine. Riisist moodustas hiljem trepile ühtlane krabisev vaip, mis pisikesele lillepreilile pikemaks ajaks tegevust pakkus 🙂 Soojad kallistused, naer ja suudlused, soovitud ühispildid ning sõit viinamarjaistandusse algaski.
Viinamarjaistanduses peale tooste ja snäkilauda tutvustati külalistele veinitootmise telgitaguseid sel ajal, mil me pruutpaariga ilupilte tegema hiilisime. Ma ausalt väga enam ei mäletagi aega, mis meile võimaldatud oli, kuid sellises asukohas on tohutult kahju, et polnud veel ja veel ja veel võimalik teha 🙂 Täielik paradiis keset mägist maastikku…viinamarjad, oliivipuud, vaated ..ohh!
