Kaugelt pealinnast saabusid külalised varasügisesele sessioonile. Ilm ettevõtmist soosis ning ettevalmistus oli väga põhjalik. Kui neiu autos riideid vahetas, pöördus noormees minu poole sosistades, et pikniku ajal on tal plaanis üks maailmatähtis ettepanek teha…ma tean siis valmis olla ja annan ruumi. Eks alati olla olnud soov seda pisut erilisemalt teha, minul on suurim au seda hetke jäädvustada.
Sissejuhatust ja ettepanekut ise oma kõrvaga läbi kerge vihmasabina ei saanudki kuulda, emotsioone jälgides tuli see ilmselgelt südamest..ja kirglik suudlus sellele selge vastus 🙂
Peale sessiooni lahkusime heade soovidega ning mina shokolaadikarp auto kõrvalistmel. Selline imeline päev! 🙂