Sel aastal on mul eriti tihti helesinine seltskond, palju rõõmu ja vahvaid poisse. Seda poissi külastades oli tunda väga tugevalt sidet beebi ja vanemate vahel, eriti issiga koos. Kui beebit mõnel korral tõstsingi või sättisin, siis oli sellele ikka reaktsioon kas kerge silmade avamise näol või tegi suisa läbi une kerge noomituse. Kui aga sai omade kaissu, oli justkui paradiisis 🙂
Aitäh küllakutse eest!