See pisike poiss tuli stuudioga tutvuma päev enne sessiooni – käes pannilabidas. Kui ääri-veeri selle kohta küsima hakkasin, siis selgitati mulle üsna elavalt, et teistel lastel on kirevad ja üürgavad mänguasjad, see poiss aga mängibki pottide, pannide, visplitega ning armastab väga-väga söögitegemisel abiks olla, vot! Fotosessiooni ajaks oli ema juba mütsigi pähe meisterdanud, “lelud” kaasas ning lapse nägu läks laia naeru täis, kui kogu selle varanduse enda ette sai 🙂 Ehk ongi tegu tulevase meisterkokaga, kelle koogileti järel sabas seistes sedasama pilti imetleda saame..poisi pühendumust jälgides ma selles üha enam veendun 😉 Segamise ja vahustamisvõtted olid kenasti selged..ilmselt sai ka oma õhtuseks sünnipäevatordiks panuse anda. Üks asi veel – see poiss oli eriline selles mõttes, et ma tõesti pole oma elus veel näinud last, kes nii siiralt ja tihedalt naerulsui oma vanemaid kallistamas käib! Sessiooni järelkajana sain isegi sooja südame alla..õhtul käisin järjepanu oma lapsel järel kallistusi norimas 😀 Suured tänud Teile tulemast ja palju õnne sünnipäevaks!!